Väikeste kaitseks.

14.septembril 2021.a võttis Riigikogu vastu pika nimega õigusakti – põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse. Karjuv vajadus selle vastuvõtmiseks on olnud aastaid, isegi aastakümneid. Lihtsalt seletades reguleerib see ettevõtjate ja sarnaste muude juriidiliste isikute kaubandussuhteid suurte jaemüüjatega.

Minu isiklik arvamus selle seaduse kohta on, et väga hea et see vastu võeti ning on suur lootus väiksemaks peedistamiseks poehiidude (Rimi, Coop, Maxima, Selver jm) poolt. Siiani dikteerivad reegleid toiduainete sisseostmisel just nemad. Olen ise olnud selles ahelas osalevate ettevõtete juht. Kui mujal Euroopas on need raamistikud juba pikemat aega eksisteerinud, siis oleme me sabassörkijate rollis aga samas loodame, et ka teiste riikide praktika on mudinud reeglid toimivatemaks.

Aga…

Mulle valmistab muret seaduse kuues paragrahv – tingimuslikult keelatud ebaaus kaubandustava ehk siis erandite rakendamine. Minu silmis on suurtele antud ikkagi võimalus survestada tootjaid ja vahendajaid. Imperatiivsusest on tehtud erand. Samuti tekitab muret rakendussätted, peasjalikult, et järelvalveorganiks on määratud Konkurentsiamet. Loogilisem oleks olnud Tehnilise järelvalve ja Tarbijakaitseamet… Esimene nimetatud institutsioon on näidanud oma võimetust ning isetegevust. Kohtupraktika Eestis kuvab tagasi Konkurentsiameti personali halba tööd.

Seadusrikkumise eest ette nähtud krõbedad trahvid, mis juriidiliste isikute puhul küünib 400 000 euroni (!!!)

Seaduse seitsmeteistkümnes paragrahv sätestab, et Maaeluministeerium analüüsib 2025.a. 31.septembriks seaduse mõju ja tulemuslikkust… Pöidlad pihku!

Lisaks ootaks väikeettevõtjate kaitseks seadusi suurte kaubanduskeskuste osas, ohjamaks väikeäride surma. Muidugi ei saa jätta siinkohas märkimata, et e-kaubandus on viimaste šanss ja esimestele suur konkurents.

Seadus on ise siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/121092021004