Solidaarne võlgnevus ja regressiõigus.

Ärisuhted eeldavad alati miinimum kahte isikut, tavaliselt on üks nendest õigustatud isik (võlausaldaja) ja teine kohustatud isik (võlgnik). Mittejuristid manavad silme ette esimese puhul raha väljalaenaja ja teisal isik, kes pidevalt võlgu. Õiguses on need mõisted laiemasisulisemad.

Võlasuhetes võib kohustatud isikuid olla mitu – osavõlgnikud, ühisvõlgnikud ja solidaarvõlgnikud. Võlaõigusseaduse paragrahv 65 esimene lõige sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Samuti võib võlausaldaja täielikult või osaliselt loobuda nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu ning sellisel juhul on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Võlausaldajal on solidaarse võlgnevuse puhul valida, kuidas isikud võetud kohustuse täidavad.

Solidaarne kohustus sarnaneb väga käendusega – õigussuhe, kus isik kohustub käenduslepinguga täitma kolmanda isiku (põhivõlgniku) kohustuse võlausaldaja ees (võlaõigusseaduse § 142 lg 1). Nende kahe – käenduse ja solidaarse võlgnevuse õiguslik regulatsioon on erinev ning seda ei tuleks segamini ajada. Käendusel on väga spetsiifilised piirangud.

Kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma.

Solidaarvõlgnike osas kehtivad järgmised asjaolud:

  • Solidaarvõlgnik ei vastuta solidaarkohustuse rikkumise eest teise solidaarvõlgniku poolt.
  • Võlausaldaja vastuvõtuviivitusest tulenevad tagajärjed ühe solidaarvõlgniku suhtes, samuti kohustuse täitmise tähtpäeva edasilükkamisest tulenevad tagajärjed ühe solidaarvõlgniku suhtes kehtivad ka teiste solidaarvõlgnike suhtes.
  • seaduses nimetamata asjaolud, mis mõjutavad solidaarvõlgnike vastutust, eelkõige aegumise vastuväide, kehtivad üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad, kui solidaarkohustusest ei tulene teisiti.

Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue – regressinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Siit võib järeldada, et kõigi solidaarvõlgnike osad on võrdsed. Näiteks kui võlausaldaja ees on üks võlgnik kolmest täitnud 900-eurose nõude, siis tal on regressinõue kahe ülejäänu osas 2×300=600 eurot.

Solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks. Seda ei kohaldata juhul, kui solidaarvõlgnik täitis kohustuse pärast seda, kui nõue oli aegunud tema või solidaarvõlgniku suhtes, kellele ta tagasinõude esitas.

Koos tagasinõudega aegub ka mõistlike kulutuste hüvitamise nõue, samuti tagasinõude asemel esitatavad võimalikud käsundita asjaajamisest ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded.

Solidaarvõlgnevuse institutsioon on sarnane kõigis germaani õigust praktiseerivates õigusruumides.

Kõige modernsem tsiviilseadustik Euroopas on Madalmaades – The Burgerlijk Wetboek (BW). Selle artikkel 6:6 sätestab:

  • Kui võlasuhtes võlgneb kaks või enam võlgnikku ühiselt, vastutab igaüks neist võrdse osa eest, välja arvatud juhul, kui see tuleneks seadusest, tavapraktikast või juriidilisest toimingust, et nad vastutavad ebavõrdsete osade eest või on ühised ja mitmed vastutavad.
  • – Kui täitmine on jagamatu või tuleneks seadusest, tavapraktikast või õigusaktist, et võlgnikud vastutavad kumbki kogu võla eest, siis vastutavad nad solidaarselt.
  • – Võlgniku ja võlausaldaja kokkuleppest võib tuleneda, et kui kohustus läheb üle võlgniku kahele või enamale õigusjärglasele, vastutavad need pärijad ebavõrdsete osade eest või vastutavad solidaarselt.[1]

Solidaarse võlgnevuse üle arvestuse pidamine on praktikas raskendatud kohtutäiturite arveldussüsteemis. Tihtipeale tasuvad kõik solidaarvõlgnikud võla 100-protsendiliselt ära (sisuliselt topelt või enamgi), kuigi nõue on juba ühe isiku poolt täielikult või osaliselt juba tasutud.

Solidaarseid kohustusi tunnevad  ka muud tsiviilõiguse harud, nii näiteks pärimisõigus (nt pärimisseaduse § 148 lg 2 – Pärandil lasuvate kohustuste täitmise eest vastutavad kaaspärija ja osa omandaja solidaarselt).


[1] https://dutch-law.com/joint-liability-dutch-law.html