Väärikusest.

Lugemine on mu hobi. Ilukirjanduse on taandanud kõik muu – ajaloo-, psühholoogia teemalised. Aastaid tagasi lugesin ühte ning sellest sai mu lemmikuid – ameerika ajaloolase Timothy Snyder i “Must muld”. Raamat tugined Ida-Euroopa allikatele ja räägib holokaustist. Minule jutustas see sügava  loo inimväärikusest.

Snyderi üks peamiseid argumente on see, et seal, kus riik või riiklikud struktuurid olid nõrgad ehk aladel, mis kannatasid nii nõukogude okupatsiooni kui saksa okupatsiooni all, oli juutide staatus palju traagilisem kui Lääne-Euroopa aladel.[1] Raamatu neutraalne alatoon, mis on vaba tervetele rahvustele siltide külge kleepimisest, teeb selle objektiivselt arusaadavamaks. „Topeltokupatsioon“ meie kodumaal jättis musta pleki meie ajaloosse.

Snyder toob ühe hea võrdluse, mida ma olen hiljem paljus väitlustes näitena toonud… Küsimus puudutab Eestit ja Taanit, et miks olid juutide hävitamise tagajärjed nii erinevad meie riikide vahel. Peapõhjusen tuuakse välja, et meie eliit oli 1940/1941 küüditatud Venemaale, samas kui Saksa okupatsioon Taanis jättis sealse eliidi puutumata (sh kuningavõimu). Taani ühiskond astus vastu juutide hävitamisele, meil aga… Samas peab mainima, et niinimetatud Eesti kuulutamine Judenfrei´ks II Maailmasõja ajal on kütnud vene propagandamasinat, kes on teinud sellest eestlaste halvustamise tööriista. Tegelikkuses olid suurem osa enne sõda Eestis elanud juutidest lahkunud ning tapatööd teostati siin Euroopast sissetoodute kallal.

Eelpoolnimetatud raamatus on palju näiteid poolakatest, kes päästsid juute, samas olles veendunud antisemiidid. Paljude inimlik väärikus kaalus üles isiklikud veendumused ja -noiad. Paljude meie kaasmaallaste poolest suure isiksuse – polühistori Uku Masingu auks on istutatud Yad Vashemi muuseumi Õiglaste alleel nimeline puu ja paigaldatud plaat numbriga 1561 [2]

Olen alati öelnud, et „õigemad“ eestlased olid need kes ilmasõja ajal läksid teenima Soome sõjaväkke, näidates sellega leppimatust nii saksa kui ka vene võõrvallutajatega. See relva-SS heroiseerimine on tihti ka rahvusromantiliselt tülgastav. Ei mõistaks neid hukka aga loorberipärga neile pähe ei paneks.

Tallinnas seisab Toompeal Riigikogu vastas Aleksandr Nevski katedraal, mille lammutamise/minemavedamise plaani peeti esimese iseseisvuse ajal. Asi jäi toppama, kuna selles teenis vaimulikuna Viktor Päts meie viimase ennesõjaaegse presidendi vend. Nimetatud ortodoksi kultusehoone oli pühendatud Eestimaa vallutamise („Venemaaga ühendamise“) 200-ndale aastapäevale.

Väärikad poolakad aga lammutasid suure peletise, võõrriigi kultussümboli – Aleksandr Nevski katedraali Varssavis 1924- 1926. Kirik püstitati veelgi jälestavamate imperialistlike ambitsioonide juurutamiseks – „juba oma kohalolekuga … kuulutab Vene kirik maailmale … et Visla-äärsetel läänemaastikel on juurdunud võimas õigeusu valitsemine“ [3]

Meie eestlased armastame heaolu kasvuga ehtida end võõraste sulgedega  – omandame mõisahooneid ja nimetame neid oma endiste rõhujate nimedega. Toidukohad „provintsis“ kannavad samuti teutooni klantsnimesid. Eestikeelsed nimed on seksikamad. Pajuinglise ja kadakasaksa maneerid/nimed vaid naeruvääristavad meid. Olgem siis väärikad ja ärgem häbenegem iseendeid. Olen vahest küsinud noortelt ettevõtjatelt, et miks on neil ingliskeelsetest omadus- ja nimisõnadest koosnev äri…Vabandav vastus kõlab tavaliselt järgmiselt: „oleme suunatud rahvusvahelisele turule“…kas ka burgeriputka jms väikeettevõtlus???. Loll on see, kes vabandust ei leia…

Kukkus kuidagi sildistamisena välja, aga mõttekoht on olemas. Kõige kurioossem mida ma muidugi kuulnud olen on lastenimede valimine… Paljud lapsevanemad on argumenteerinud võõraste nimede panemist oma maimukestele asjaoluga, et nad saaksid paremini elus hakkama… See ei ole nali ega väljamõeldis. Näiteid siin tooma ei hakka, läheks isiklikuks. Aga mugandatud nimed are very OK.

• 

PS! Minu perekonnanimi on pärit esivanematelt, kes olid Valgevene sakslased ja kes emigreerusid siia I maailmasõjaaegsete segaduste keerises.

---

[1] https://kultuur.err.ee/594741/timothy-snyderi-uus-raamat-naitab-holokausti-kui-hoiatust-tuleviku-ees

[2] https://et.wikipedia.org/wiki/Eha_Masing

[3] https://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Nevsky_Cathedral,_Warsaw