Mull vs sööst.

Elame imelisel ajal – sissetulekud kasvavad, börsiindeksid kerkivad ja kinnisvara investeeringud (nii eratarbimise kui ka vaba raha paigutamise kohana) teevad rekordeid. Justkui aasta 2007 oleks tagasi. Lisaks eelnenule meenub mul eelmise buumi ajast in inimeste harjumuste ja käitumiste hämmastav sarnasus – mäletan missugust fenomenaalset tähelendu tegid igasugused soolapuhujad a la Peep Vain jms, kelle konverentsidele jooksid „ilusad ja edukad“ tormi. Äriidee eest Peebule 12 punkti… Edasist mäletame hästi. Eks praegugi naudivad „vaba raha ringlust“ igasugused esoteerikud… Juhtusin päevad tagasi internetis reklaamile, kus kutsuti osalema kinnisvara investeerimisprojektides Hispaanias… no comments. Liigset optimismi kütab ülesse samuti uute ettevõtete aktsiate esmamärkimised (IPO) börsidel. Sellistel puhkudel kangastub silmi ees “TALSE ja Tiina Joosu” – “üheksakümnendate adrenaliinisüst ETV ekraanilt”. Inimeste ootused aktsiate tootlikusele on hurraa-optimistlikud – ikka nagu viimasel ajal kombeks, on see hetkel “lollikindel ava raha trükimasina toodangu sissetoppimiseks”.

Statistikaamet avaldas detsembri alguses kolmanda kvartali majandustulemused. Iseenesest on hea kui meil hästi läheb aga… Asjadel on olemas ka lisaks kvantiteedile kvaliteet. Me elame postindustriaalses teenindusühiskonnas, kus majanduse suurim sektor on teenindus.[1] USA-s andis majandusese koguproduktist aastal 2016 teenindussektor 80%, meil 68%. Röögatu kasv mõnes sektoris (kinnisvaraga seotud valdkondades eriti) kergitab murepilved meie kohale. Inflatsioon on justkui laviin, mis paneb kõik liikuma – kallinev ehitus, kallinev energia, transport. Hinnatõusuga käib kaasas ka inimeste heaolu kasv – palgatõus on igati meeldiv sündmus inimeste elus. Kui inflatsioon sööb selle palgatõusu ära, pole kasu kellelgi.

Eesti selle (2021) aasta majanduskasvu vedasid ehituse, info ja side, kinnisvaralise tegevuse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. Kui välja arvata infotehnoloogiasektor on muul konjunktuurne mekk küljes. Veonduse ja laonduse hea käekäik on natuke seotud ka e-kaubanduse vohamisega. Eks see viimane pärsib kõvasti pandeemiast räsitud tavakaubandust, mis iseenesest pole halb. Suured kaubanduskeskused on ju väikepoodide „vikatimehed“. Jätkuvalt ei käsi hästi majutus- ja toitlustussektoril (-15 %), kuigi suvel toidab neid hästi sisemaine turism. Olen kuulnud paljudelt selle valdkonna inimestelt, et nii häid suvesid kui kaks viimast nad ei mäleta. Lumised talved ehk tooksid ka neile kohalikelt rohkem raha sisse. Sama moodi võiks praegu suure välismaalt kaupade impordi tarneahela venimine tuua süsti siseriiklikule majandusele – odava Kagu-Aasia tööturu kasutamise asemel võiks paljusid kaupasid toota siin samas. Mõned majandusteadlased nimetavad seda protektsionismiks või siis trumpismiks (Kuigi sellel on Doonald Trumbiga väga vähe seost) aga ka nende seas on kostma hakanud hääli, mis kutsuvad tooma majanduse tagasi Lääneriikidesse.

Kesistest Eesti pensionifondidest väljaviidud raha kasvatas muude näitajate kõrval ka eratarbimist. Kas just auto ja muu importkauba ostmine meie majandust toidab aga annab see jällegi “võid leiva peale määrimiseks“ kellelegi. Osteti ka rohkem riideid ja kodusisustust muideks[2]. Eesti väliskaubanduse saldo on jätkuvalt negatiivne.[3]

Kõige murelikumaks teeb muidugi kinnisvarabuum. Muidugi on kõik selle sektori sisendid – ehitushinnad, materjalide hinnad jms kallinenud aga nõudlus ka samas kasvab. Sahtlisse kuhjunud raha tahab sealt välja minna. Ettevõtluse vaba raha investeerimine kinnisvarasse ei ole kõige ratsionaalsem tegevus. Meil kõigil on meeles eelmise buumi üks mustritest, kus maakleritest said kinnisvaraarendajad. Ka praegu on näha ohtu, et ettevõtjast on saamas „kinnisvarainvestor“. Vaadates sündivust, Eesti asukohta kliimakaardistikul  ja ranget migratsioonipoliitikat, kätkeb see tegevus endas ohtu. Nii nagu asjaõiguses jagatakse parendusi vajalikeks ja toreduslikeks, tuleks ka need „kahtlased“  investeeringud lugeda tihti peale ebaratsionaalseteks. Isegi OECD on meid hoiatanud.[4] Loodame, et aur lastakse välja, mitte et „katel jälle plahvataks“. Selle kõige eelpoolnimetatule lisaks, ärgem unustagem, et elame pandeemiaajastul. Viimane on mõjutanud lisaks meie igapäevaelule ka kõiki ühiskonnas fundamentaalselt toimivaid asju sh majandust. Olevik loob tulevikus statistikat.

Inimesed – et minu jutt ei tunduks näpugaviibutamise või pessimismi külvamisena, ärgitan nende ridade lugejaid mõistlikkusele ning mitte koguma peale seda raha “sukasäärde”. Kui enda mõistus “jookseb kokku”, küsi nõu… rohkem kui ühelt targalt, sest mitu pead on ikka mitu pead! Hajuta riske!

[1]https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_sector_composition

[2] https://majandus.postimees.ee/7398014/eesti-majandus-jatkab-hoogsat-kasvu

[3] https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/829/705

[4] https://majandus.postimees.ee/7398564/oecd-hoiatab-eestit-majanduse-ulekuumenemise-eest