Ameerika reis. 2.osa. TAMPA
Tampa on suuruselt kolmas linn Floridas Miami ja Jaksonville´i järel. Viimast kutsume vahest sõbraga naljatledes omavahel eestipäraselt Jaagupiks. Reis Tampasse algas meil AmTrak´i rongile istumisega Hollywoodi (FL) jaamas. Pilet maksis 45 dollarit (umbes 40 eurot), vahemaa on umbes 195 miili ehk 314 km. Huvitav on see fakt, et graafikujärgselt on reisi pikkuseks 5 tundi, siis graafikust kinnipidamine on tihtipeale küsitav. Meie jõudsime sinna näiteks 20 minutit varem. Miami linnastus (Palm Beachi, Browardi ja Miami-Dade´i maakonna rannikuäär) oli rongil rohkelt peatusi ning peale läänekaarde suundumist hakkas neid harvemaks jääma. Kihutasime mööda põllumajanduslikke piirkondi (suhruroo-, apelsini- jm kasvandused) ja peatusime Okeechobee´s (seal asub suur samanimeline järv). Aga üldiselt on poolsaare keskosa soine. Tohutult suur veejuhtimistaristu läbib kogu osariiki. NB! Igal pool, sh linnaparkides vahest, võib kohata krokodille. Seega nende mageveekogudes ei ujuta!
Niisiis, Tampa on suurim linn Tampa Bay Area linnastus (koos Clearwateri ja St.Petersburgiga), kus elab kokku üle 3 miljoni inimese. Rongi sihtpunkti jõudsime läbi Tampa Union Station´i. Jaamahoone on ülikena restaureeritud koloniaalstiilis hoone. Meie hotell, kuhu oma kotid maha viskasime, asus mõne kvartali kaugusel Channel District´is Downtown´i ääres. Seega olime „strateegiliselt“ väga õiges kohas. Liikumiseks vajasime vaid “kondiaurujõudu”.
Üheks põhjuseks, miks ma Tampasse läksin oli ka vana hea eestlasest sõbraga kohtumine. Esimesel õhtul maabusimegi Ybor Citys. Viimane meenutab natukene meelelahutuslikku ja turistidele suunatud Tallinna Rotermanni kvartalit, tõsi küll hooned on seal valdavalt ühe- ja kahekorruselised. Selle linnaosa asutasid 1880. aastatel Vicente Martinez-Ybor ja teised sigaritootjad ning selle asustasid tuhanded sisserändajad, peamiselt Kuubalt , Hispaaniast ja Itaaliast . Järgmise 50 aasta jooksul veeretasid Ybor City sigaritehaste töötajad igal aastal siin sadu miljoneid sigareid.[1] Sinna jalutasime hotellist jala kakskümmend minutit. Lahe oli vaadata ümbruskonna Channel Districti ja Ybor City arhitektuuri. Praegu on Ybor City üle Ameerika tuntud vabaaja veetmise koht. Meie “õhtune residentuur” paiknes Ybor City Tap House´is. Õllekõrvaliste suupistete kohta saab vaid ülivõrdeid kasutada. Ybor City gentrifikatsioon sarnaneb mujal maailmas toimuvate tendentsidega – jõukam keskklass kolib „allakäinud rajoonidesse“. Meie puhul oleks lähim võrdlus ehk Kalamaja industriaalalade muutumine.
Järgmise päeva hommikul tegime ringkäigu Tampa Dowtown´is. Mis mulle kõige rohkem seal imponeeris oli Riverwalk – Hillsborough´ jõe kalda kohale rajatud kergliiklustee. Miks meil selliste pole? Ma kahetsesin, et jätsin jooksuvarustuse Miamisse… Kilomeetreid elamusi jäi kasutamata! Samas hea põhjus kunagi siia naasta!
Pealelõunat otsustasime pikema jalakäimise teha. Matk hotellist Westshore´i 5,4 miili (8,7 km) ja tagasi läbi Carver City-Lincoln Gardens´i (ca 62 protsenti on afroameeriklased, latiinosid 12 %) ja MacFarlane´i (latiinosid üle 50 protsendi) naabruskondade. Huvitav oli vaadata erinevate sotsiaalsete kihtide kooselamist (rikas mustanahaliste keskklass vs vaesem). USA linnakeskkonna suurim miinus on nende kõnniteed ja nende kohakuti puudumine. Eks ka Eestiski elavad osad inimesed oma mootorsõidukites ning jutt keerleb kütusehindade ja rehvivahetuse ümber. Boring people.
Õhtul tuli Jaan meid autoga St.Petersburgi. Kust selline nimi linnal? Kohalik legend räägib, et John C. Williams ja Peter Demens loopisid münti, et näha, kellel on au linnale nimi panna. Kui Demens võitis mündiviske, sai linn nime Peterburi (Venemaa ) järgi, kus Peter Demens oli veetnud poole oma noorusest.[2]
Käisime kahes erinevas asutuses – esimeses sõime head ameerika burgerit (see on tervislik toit, ebatervislikuks teeb selle eine, kuhu lisatakse friikad ja suhkrujook (koola vm)). Teine koht – Oak & Stone…Kasutaksin ülivõrdeid – parim reisi jooksul joodud õlu (Goose Island´i Double Stout) ja üks elu parimaid maitstud pitsasid (valge kastmega). Nii nagu kõikjal maailmas, ostavad suured õlletootjad üles väiksemaid pruulikodasid. Goose Island Brewery kuulub ühele maailma suurimaile õlletootjale – ameerika Anheuser-Busch InBew´ile. 😦 Publik lokaalis oli rahvusvaheline… soetasin endale laheda FB sõbra – juudi, kelle naine on marokolane (tüüpiline American Dream), kelle üks huvisid on käsitööõllede degusteerimine. Eelmisel aastal kaotasin ühe Moskva juuditarist sõbra (oli sunnitud vähile alla andma), keda pidasin maailma targimaks naisterahvaks – kompensatsiooniks sain juudist FB sõbra 😊. Verast tunnen siia maani suurt puudust (nuuks!)… Enne hotellijõudmist jõudsin iiri pubis diskussiooni astuda ühe Putini-meelse keskealise naisterahvaga… Keskustelu muutus tuliseks. Naisterahva vaateid iseloomustas ülim naiivsus ja vist kunagise ajalehe „The Morning Star“ lugemine 😊. Viimane oli eelmise sajandi USA Kommunistliku Partei häälekandja, mida müüdi ka minu kodulinna ajalehekioskites.
Kolmandal päeval vaatasime Ybor City ka päevavalguses üle. Sõitsime sinna ajaloolise trammiga ja muideks see oli tasuta) Peale kolme pärastlõunal asusime tagasiteele – rongi väljumine hilines kaks ja pool tundi. Soovitan kõigile, kellel Miami baila-elu üle viskab või eelistab koheselt midagi kultuursemat, kiigata Tampasse. Nii nagu mujalgi Ameerikas, on siin piirkondlikud spordialade “fännklaabid” – nende ülivõimas lemmik on Tampa Bay Thunders´i jäähokiklubi ehk The Bolts. Kohalikud kõrtsid on täis nende atribuutikat. Nad on muideks võitnud Stanley karika aastal 2021.
PS! Ybor City on kinnitatud USA-s riikliku ajaloolise vaatamisväärsuse piirkonnaks ja mitmed seal asuvad ehitised on kantud riiklikusse ajalooliste paikade registrisse. 2008. aastal tunnistas American Planning Association (Ameerika Planeerimisassotsiatsioon) 7th Avenue, Ybor City peamise kaubandusliku tänava, üheks “10 suurest (Great) tänavast Ameerikas“[3]
[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Ybor_City
[2] http://www.saint-petersburg.com/famous-people/peter-demens/
[3] https://www.bizjournals.com/tampabay/stories/2008/10/06/daily28.html
veerg ||| blogi 