Kauaoodatu on saabunud.

Kui veel Kaja Kallas oma valimisreklaamis jaurab Eestit kindlalt hoituses, siis tegelik elu meie ümber keerleb loomulikku rada mööda. Meie peaminister võiks rääkida poliitagitatsiooni asemel asjast. Alustuseks võiks ta konstanteerida fakti – majanduskriis on ka tegelikult saabunud. Hodima Eestit milles? Kes hoiab? Mida hoiab? Kas Reformierakond tahab hoida status quo´d?

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted septembris püsivhindades 7,5 protsenti vähem kui mullu samas kuus.[1] Eriti suur langus oli puidutöötlemises (17,5%). Siia juurde võiks lisada uudise Püssi puitplaatide tehase (AS Repo Vabrikud) pankrotiavalduse esitamisest. [2] Eesti väliskaubandus, mis on väga oliselt seotud (ausalt öelda sõltuvuses) paariariigi – Venemaaga näitab samuti langustrende[3]. Eksport venemaale moodustas 2021.aastal kokku 772 miljonit eurot ning samal ajal oli impordi mahuks natuke üle 2 miljardi euro ehk siis saldo oli negatiivne. Peaasjalikult moodustab suure osa kaubavahetusest Venemaaga sisseveetavad mineraalsed tooted (sh gaas, nafta) – 16% impordi mahust, mets 5%. Ja kui huvitav ka espordis on mineraalsete toodete osakaal – 17%. Ehk siis oleme nn ”vahendajariik” ning üllatus-üllatus puit ja puidutooted omakorda on ekspordis 11%. 2022.a. importisime augustis Venemaalt peamiselt mineraalseid kütuseid, mis moodustasid üle 80% kogu Venemaalt sissetoodud kauba väärtusest. Mineraalsetest kütustest imporditi näiteks erinevad õlisid ja kütteõlisid. Samas on eelmiste kuudega võrreldes nende toodete import kõvasti vähenenud ega ole sel aastal veel nii madalal tasemel olnud. Asendust “idakütusele” alles otsitakse. Statistikaameti lehel on üle olulise infona üleval ka kinakülastuste statistika 2021.a.

“Eduraportisse” saaame taas kirjutada euroala hinnatõusu liidrikoha hoidmist.[4] Kuigi praegu veel tarbimise oluliselt vähenemisest vee lei raporteerita, siis ootaksime ära oktoobri/novembri statistika. Kangema alkokoli pruukimise suurenemisest on juba spekuleeritud – no eks peab pingeid ju millegiga maandama[5]. Energiahindade kallinedes on õlle tootmine muutunud viina tootmisest kulukamaks. See on tekitanud olukorra, kus absoluutset alkoholi taga ajades on odavam osta poest pudel viina, kuigi varem oli odavam vinti jääda õllest.

Taarbimise üheks oluliseks kõrvalproduktiks on kinnisvaraturg. Sealt kostavad murelikud noodid. Arco Vara kinnisvaraturu analüütiku Mihkel Eliste sõnul tehti tänavu septembris Eesti korteriturul 1928 ostu-müügitehingut, mida oli 21 protsenti vähem kui augustis ning omakorda 23 protsenti vähem kui mullu septembris.[6]

Kui praegune laekumine riigieelarvesse on positiivne tänu inflatsioonist tingitud suurema laekumisega, siis lähitulevik vaeval nii roosiline enam on. Nii, et Kaja Kallase valmisreklaam võib varsti saržiks saada. Raoul Lättemäe (rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja) nendib: “ Suvelõpu pilt Eesti majandusele on ootamatult vastandlik. Vaadates kevadele ja suvekuudele tagasi, on Eesti majandus olnud ülikiiret hinnatõusu, sõda, sanktsioone, põgenikke ning impordipiiranguid arvestades üllatavalt vastupidav. Vaadates edasi, on järgmise nelja kvartali väljavaade aga üsna sünge. Inflatsioon on kõrge ning teadmatus, kas ja kuidas saab Euroopa tervikuna talvel hakkama tubade ja tehaste kütmiseks ning valgustamiseks vajaliku energiaga ja mis saab edasi sõja ja põgenikega, on suur. Üsna raske on üheselt piiritleda, milline saab olema majanduse arengutrajektoor sumedast suvest heitlikku sügisesse. Selles, et kõrge inflatsioon toob reaalsed tagasilöögid, ei ole aga põhjust kahelda.”[7] 2022.a. suvist rahandusministeeriumi majandusprognoosi saad lugeda siit: [8].

Kuigi majanduslangus muudab raskemaks nii inimeste kui ka ettevõtete elu, kannustab see viimaseid pikas plaanis ka oma tootlikkust kasvatama. Eesti tööjõu liikuvust lahanud doktoritööst selgub, et tööturul toimuvaid muutusi suudavad enda heaks tööle panna peamiselt teenuseid pakkuvad välisettevõtted. Tööjõurent on hea ja paidlik võimalus ka töö kaotanud spetsialistidele majandusraskustest väljatulekuks.[9] Nagu ütles kunagi klassik nimega Ansip: “Kui see on kriis, siis selles kriisis ma tahaks elada!”… Tartu – heade mõtete linn. 🙂 Siinses blogis on lugemist küllaga – klõpsa linkidel!

Eeslmisel majanduskriisil oli oma nimi – MASU (selline pehme lõhend sõnast majandussurutis). Saab ka algav kriis kunagi oma nime… Pehmet maandumist ja tarku otsustusi! Aga auru tuleks välja lasta – liiga palju kraanasid, linnamaastureid jm nänni on linnapildis! Ja lõppude lõpuks – see neetud Venemaa kallaletung Ukrainale ??? 😦

[1] https://www.err.ee/1608773467/toostustoodang-pooras-septembris-langusesse

[2] https://www.err.ee/1608737776/puitplaatide-tootja-repo-vabrikud-esitas-pankrotiavalduse

[3] https://www.stat.ee/et/uudised/import-venemaalt-aasta-algusega-vorreldes-vahenenud-ule-kahe-korra

[4] https://www.err.ee/1608773149/vaatamata-ulikorgele-inflatsioonile-pole-eestlased-tarbimist-eriti-karpinud

[5] https://www.err.ee/1608766741/energiahindade-kasv-on-muutnud-olle-tootmise-viina-tootmisest-kulukamaks

[6] https://majandus.postimees.ee/7637760/arco-vara-kinnisvaratehingute-arv-langes-huppeliselt#_ga=2.101460225.1203872971.1667197940-298642107.1665561252

[7] https://blogi.fin.ee/2022/09/majandusprognoosi-blogi-ulikiire-hinnakasv-parsib-nii-tarbimist-kui-ka-investeeringuid/

[8] https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja-rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos

[9]https://novaator.err.ee/1608746440/doktoritoo-majanduskriisist-suudavad-kasu-loigata-eeskatt-valisettevotted