OÜ asutamine sissemakseta
Rõhuv enamus piiratud vastutusega äriühingutest, mis Eestis asutatakse ja tegutsevad on osaühingud (saksakeelsetes maades GmbH, anglo-ameerika õigussüsteemidega riikides Ltd või LLC). Aktsiaseltsist eristab teda peaasjalikult lihtsam juhtimisstruktuur ja väiksem kapitalifond.
Alates 2010.aastast võib osaühinguid asutada sissemakseid tegemata. Seda reguleerib äriseadustiku § 1401. Siin kehtib ka piirang, et osakapital ei tohi sellisel juhul ületada 25 000 eurot ja asutajateks peavad olema füüsilised isikud. Samuti tuleb siinjuures märkida, et osanik vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Seega justkui oleks tegemist täisühingu või usaldusühingu täisomanikuga.
Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali. See võib seada piirangud täiendava kapitali kaasamiseks ettevõttele, mis seda hädasti vajaks. Samuti võivad krediidiasutused piirata täiendavate rahaliste vahendite kaasamist sellistesse äriühingutesse.
Osaühing, mille osakapital ei ole sisse makstud, ei või teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid.
Sissemkased osakapitali võivad olla kas rahalised või mitterahalised. Viimaste all mõistetakse äriseadustikku silmas pidades mis tahes rahaliselt hinnatavat ja osaühingule üleantavat asja või varalist õigust, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahalise sissemakse hindamine võib osanikule kaasa täiendavad rahalised kohustused (audiitori kontroll…)
Äriseadustiku § 15 lõige 2 sätestab, et kui osaühingu ärilistel dokumentidel ning kodulehel viidatakse ühingu kapitalile, tuleb märkida ka osakapitali suurus ning juhul, kui osade eest ei ole sissemakse täielikult tasutud, siis tasumata sissemaksete summa.
Sissemakseta asutatud osaühingu osakapitali esmane kajastamine sõltub sellest, kas ja kuidas on sissemakse tasumise kohustus märgitud ettevõtte asutamisel. Võimalik on, et sissemakse tasumiseks on mingi kindel tähtaeg aga ka variant, kus sissemakse tegemiseks pole tähtaega määratud.
Kui sissemakse tegemiseks on määratud konkreetne tähtaeg, siis esmakanne peab kajastama nii osakapitali, kui ka omaniku võlga firmale.
| D | Nõue osaniku vastu | 2 500 |
| K | Osakapital | 2 500 |
Kui aga sissemakse tegemiseks pole konkreetset tähtaega määratud, siis tuleb tehingut kajastada sissemaksmata osakapitalina.
| K | Osakapital | 2 500 |
| K | Sissemaksmata osakapital | 2 500 |
Täpsemalt, kuidas selles olukorras käituda ja millised kanded teha, saab lugeda Eesti Raamatupidamise toimkonna koostatud juhendmaterjalist “Sissemakseta osakapitali kajastamine“.
veerg ||| blogi 